Kes jääb peale keskpankade valuutasõjas?

Aasta alguses üllatas meid Šveitsi keskpank ootamatu otsusega kaotada frangilt euro suhtes ülempiir. Samm oli niivõrd järsk, et vaid päevaga tõusis frangi kurss euro suhtes ligi 30%.

Ülempiiri kaotamise põhjus seisnes aga hoopiski Euroopa Keskpanga rahapoliitika lõdvendamises. Nimelt avalikustas EKP president Mario Draghi jaanuaris laiaulatusliku võlakirjade ostmise programmi, mille eesmärk on inflatsioon taas jalgele saada ja mille tulemusena peaks euro nõrgenema.

EKP rahatrükk viiski euro USA dollari suhtes järsku langusesse ning märtsi keskpaigaks oli ühisvaluuta kaotanud üle 13% oma väärtusest. Oodatud euro-dollari pariteeti aga suvi ei toonud ja ühisvaluuta hakkas hoopis tugevnema. Novembri alguseks oli üha selgem, et tõenäoliselt laiendab Euroopa Keskpank aasta lõpus stimuleerimismeetmeid ning Fed tõstab intressimäärasid. See langetas euro kursi novembri viimaseks päevaks 1,0565 dollarile. Mario Draghi ei suutnud aga 2. detsembril turge piisavalt üllatada ning euro tõusis tagasi 1,094 dollarile.

"Inimesed ootasid Draghilt liiga palju," kommenteeris UBSi vanemstrateeg Geoffrey Yu olukorda. "Ta on varem alati meid üllatanud, aga seekord tabas meid reaalsuskontroll."

Sellesse trendi ei toonud järsku muutust ka Fedi detsembrikuine koosolek, kus tõsteti esimest korda seitsme aasta jooksul intressimäärasid. Tänaseks on euro sel aastal dollari suhtes nõrgenenud 10,2% ja üks euro maksab 1,086 dollarit.

Väsitav võitlus deflatsiooniga

EKP ülilõdva rahapoliitikaga samas joones liikus ka mitu teist keskpanka üle maailma. Näiteks on Jaapani keskpank viimasel ajal korduvalt üllatanud turge oma tugiostude laiendamise uudistega. Sarnaselt EKPga tahab Jaapani valitsus elavdada riigi majandust ja tõsta inflatsiooni, kuid jeen hakkas viimase keskpanga sammu peale hoopis tugevnema. Tänavu on jeeni kurss dollari suhtes langenud vaid 1,4%.

Sel aastal on turge üllatanud ka Rootsi keskpank, mis laiendas oktoobri lõpus neljandat korda võlakirjade tugiostuprogrammi. Sealne keskpank pole juba aastaid suutnud saavutada eesmärgiks võetud 2%-list inflatsiooni taset, mis loodetakse saavutada 2017. aasta esimesel poolel. Samal ajal õhutavad ülimadalad intressimäärad laenu ja hinnarallit Rootsi kinnisvaraturul, mis ei ole analüütikute hinnangul jätkusuutlik.